Miks osta kasutatud rehvid?

Miks osta kasutatud rehvid?

Kasutatud rehvid võivad olla hea ost erinevatel põhjustel. Siin on mõned neist, miks kasutatud rehvid võivad olla hea valik.

Soodsamad hinnad

Üks suurimaid eeliseid kasutatud rehvide ostmisel on nende madalam hind. Enamasti maksavad kasutatud rehvid vähem kui uued rehvid. See võib olla eriti atraktiivne neile, kes otsivad näiteks premium klassi rehve, kuid uue hind on liiga kallis.

Säästlikum

Kasutatud rehvide ostmine on säästlikum, sest need ei lähe raisku ja need ei nõua uute rehvide tootmist, mis võib olla keskkonnale kahjulik. See on hea valik neile, kes tahavad oma jalajälge vähendada ja oma panust meie keskkonda anda.

Suurem valik

Kasutatud rehvide valik võib olla palju laiem, kui uute rehvide valik. See võib olla hea uudis neile, kes otsivad täpset mudelit või erilist mõõtu, mida uute rehvide puhul ei pruugi olla saadaval.

Proovisõiduks

Kasutatud rehvid võivad olla hea valik proovisõitude jaoks, eriti kui sa pole kindel, millised rehvid sulle meeldivad või sobivad. See võimaldab sul proovida erinevaid rehve ja leida need, mis kõige paremini sobivad, ilma et peaksid kohe uusi rehve ostma.

Ajutine lahendus

Kui sul on vaja kiiresti rehve vahetada ja pole aega või raha uute rehvide ostmiseks, võivad kasutatud rehvid olla suurepäraseks ajutiseks lahenduseks. See võimaldab sul autot turvalisemal kasutada, kui kulunud rehvidega sõites.

Eksklusiivsemad mõõdud

Kui sul on sõiduk, mille rehvimõõdud pole kõige levinumad võivad kasutatud rehvid olla hea valik, sest uute rehvide leidmine võib olla keeruline või kallis. Kasutatud rehvide valikust võib õnnestuda leida leida sobivad rehvid oma sõidukile.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kasutatud rehvid võivad olla hea valik neile, kes otsivad odavamat alternatiivi, tahavad oma keskkonna jalajälge vähendada või lihtsalt soovivad laiemat valikut.

Kasutatud rehvide ostmist ei tasu karta, kuid siiski tuleb alati teha hoolikas uurimistöö ja veenduda, et valitud kasutatud rehvid on heas seisukorras ja sobivad su sõidukile. Eelistada tasub rehvipoode ning neid rehvimüügi kohti, kes pakuvad garantiid. See võimaldab sul osta rehvid turvaliselt ja probleemide korral saad ka lahenduse lihtsamalt.

Ebapädev rehvivahetus võib maksta auto hinna

Lohakalt kinni keeratud poldid rehvivahetuspunktis oleks kaskokindlustuseta läinud kliendile maksma üle 5000 euro. Lisaks ootamatutele väljaminekutele varitseb ka õnnetusse sattumise oht.

“Igal rehvivahetushooajal jõuab meieni hulganisti juhtumeid, kus sõidu ajal auto ratta eemaldumise tagajärjel on remondikulud ulatunud tuhandetesse eurodesse, ületades sageli isegi auto väärtuse,” ütles ERGO transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid. “Viimase aja üks suurimaid hooletu rehvivahetuse tagajärjel sündinud sõidukikahjusid oli üle 5000 euro.”

Koduõuel ise rehve vahetades on suurem tõenäosus, et poldid jäävad korralikult kinnitamata. Seetõttu on oluline pigem lasta rehvid alati vahetada remonditöökojas, kus on selleks tööks vajalikud teadmised ning vahendid. Ka töökojas rehve vahetades on oluline üle küsida, kas poldid said ratastel korrektselt kinnitatud ning täpsustada, kas ja millal oleks vajalik nende pingutamine, et vältida rataste eemaldumist sõitmise ajal.

Loe edasi tehnikaportaalist Accelerista

15000 tonni rehviprügi aastas – mis saab sellest edasi?

15000 tonni rehviprügi aastas – mis saab sellest edasi?

Aastas tekib ainuüksi Eestis ca 15 tuhat tonni rehviprügi, maailmas on see arv aga kordades suurem. Kuna kevadine rehvivahetuse hooaeg on taaskord hoogu juurde saamas, tasub teada, kuhu kasutuskõlbmatud rehvid Eestis välja jõuavad ja mida nendega tehakse?

Aina enam valivad inimesed mugava võimaluse jätta oma aja ära elanud rehvid autotöökotta, kus rehvid ära vahetatakse. Kui rehvitöökotta jäetud rehvide eest peab üldjuhul maksma nagu igasuguse mugavusteenuse eest, siis alternatiiv sellele on rehvid ka otse jäätmejaama või Rehviringlusesse viia, kuhu saab teatud koguse rehve ära viia tasuta.

Vanarehvidest lillepeenar

Paljud on kindlasti veebist näinud ka erinevaid võimalusi, kuidas ise vanu rehve ära kasutada – ehitades nendest lillepeenraid, mööblit ja muud kasulikku.

“Rehvi materjal on väga vastupidav ning kindlasti peab kauem vastu kui näiteks puidust lillepeenar, aga siinkohal tuleb kindlasti meeles pidada, et kui rehvist valmistatud peenart enam vaja ei ole, siis tuleb ka see rehv õigesse kohta viia, et seda keskkonnasõbralikult realiseerida,” ütles Gjensidige sõidukikindlustuse tootejuht Marko Privoi.

Rehviringlus OÜ esindaja ütles, et Eestis jõuavad kõik rehvid lõpuks Rehviringlusesse ning nemad tegelevad siis juba edasise käitlemisega. “Rehve tarnitakse Rehviringlusesse jäätmejaamadest, autotöökodadest ja lõpuks jõuavad sinna ka need rehvid, mis metsa alt kokku koristatakse. Lisaks tegeleb Rehviringlus ka maale sissetoodud rehvidega.”

Rehvidest toormaterjal

Rehviringlus teeb koostööd ka erinevate ettevõtetega ümberkaudsetes riikides, kellel läheb vaja rehvidest tehtud toormaterjali. Näiteks tarnitakse Läti tsemendivabrikusse rehvihaket ja veokirehvidest valmistatakse lõhkamismatte. Matte tarnitakse peamiselt Skandinaaviasse, kus läheb neid tarvis graniidi õhkamiseks teedeehituses.

Soome tarnitakse toormaterjali ka kaevandusaukude täiteks ja teeäärsete müravallide ehitamiseks. Lisaks on rehvid väga hea materjal lasketiirus vallide täiteks liiva asendusena.

Ka Eestis kasutatakse rehvimaterjali aina enam teedeehituses. “Kuna rehvist toodetud materjalil on ka teatav vee läbilaskevõime, on see väga hea ja vastupidav materjal, mida kasutada teedeehitusel, sest võimaldab head vihmavee äravoolu,” ütles Rehviringluse esindaja.

Tallinna Tehnikaülikooli õppejõu Sven Sillamäe sõnul on USA-s tehtud uuringute järgi kummiasfalti abil võimalik vähendada teemüra keskmiselt 7–9 detsibelli, ühe uuringu kohaselt aga kuni 85%.

Sillamäe ütleb ka, et rehve ei tohi kindlasti ise pinnasesse matta. Kui rehvide taaskasutus on projekti osa, peab olema kindlaks määratud, et mõju keskkonnale oleks võimalikult väike. Rehvimaterjal võib pikemaajalise UV-kiirguse tõttu hakata eraldama tükke, mis on keskkonnale kahjulikud, aga pinnasega kaetuna UV-kiirgus rehvile ligi ei pääse ja seda ei juhtu.

Allikad: TeeLeht, Gas&Tyre.co.nz

Naastrehvid mõjutavad meie ja looduse tervist

Naastrehve kasutavad autod tekitavad Tallinnas talvehooajal iga tänavakilomeetri kohta 300 kg ja linnas kokku ligikaudu 300 tonni tervistkahjustavat tolmu. Tolm omakorda kahjustab meie tervist, kuna selle sissehingamine aitab kaasa südame- ja kopsuhaiguste tekkele.

Igal sügisel on sõidukijuhid küsimuse ees, kas valida lamell- või naastrehvid. Paljud valivad just naastrehvid, kuna nendega sõites oleks justkui turvalisem. Samas on lamellrehv tavaolukordades sama hea või isegi parem, kuna on vaiksem.

Kui sõidad rohkem mägistel ja jäistel teedel võib naastrehvi kasuks otsustamine mõistlik valik. Valdavalt linnasõite tehes võiks esmalt just lamellrehvide seast sobivat mudelit otsida. Terve elu naastrehvidega sõitnuna võib selline valik esialgu hirmutav tunduda, kuid enne kui pole proovinud ei tasu ennatlikke järeldusi teha.

Säästa tervist

Elektrilaenguga täidetud rehvide ülespaisatav tolm lendleb õhus kauem. Seega on ka suurem võimalus need endale sisse hingata. Allergiad, põletikud, ninasõõrmetesse tekkivad tolmukoorikud ja haavandid on selle protsessi tulem, mida kipume kergekäeliselt unustama, kuna inimese silm lendlevat tolmu ei näe.

Mõne mikromeetrise läbimõõduga osakesed satuvad hingamisel kopsudesse ja tekitavad seal põletikke ja mõjutavad seetõttu meie tervist.

Uuringud on näidanud, et 75 protsenti pealinna piirkonna tänavatolmust tuleb just naastrehvide kasutamise tõttu.

Lamellrehv säästab

Naastrehvid ei kahjusta mitte ainult meie tervist vaid kulutavad ka maksuraha. Naastrehvi naelad kahjustavad ja murendavad teekatet, mis omakorda suurendab teede taastusremonditööde järele. Lamellrehvide kasutuselevõtul suudaks linnad/vallad säästa maksumaksja raha, mis praegu kulub remonditöödele.

Paljud riigid on naastrehvid täielikult või osaliselt keelustanud just teekatte kahjustamise pärast. Eestis ja Skandinaavias ning teistes põhjapoolsetes riikides on veel naastrehvide kasutamine lubatud.

Eestis on olukord siiski aasta-aastalt paranemas. If kindlustuse viimase uuringu järgi kasutab 55 protsenti juhtidest sel talvel just lamellrehve. Aasta varem eelistas 62 protsenti Eesti juhtidest sõita naastrehvidega ja 37 protsenti lamellrehvidega.

Järgmist rehviostu tehes tee õige valik ja pea meeles, et see on oluline nii sinu tervise kui ka teede seisukorra seisukohast. Ohutut liiklemist!

Loe lisaks: Talverehvide kasutamine Euroopas – naastrehvid mõnedes riikides rangelt keelatud