Keskkonnaamet väljastas 14. juunil 2024 osaühingule Wastedirect muudetud keskkonnaloa, mille kohaselt on ettevõttel õigus oma tootmisüksuses Ääsmäel toota valitud vanarehvidest rehviplokke ringlussevõtu eesmärkidel. Neid võib kasutada teede ja teiste taristuobjektide, näiteks lasketiirude ja müravallide konstruktsioonides.
„Oleme selleks päevaks valmis olnud üle nelja aasta. Esimese taotluse esitasime 14. aprillil 2020 ja saime õiguse plokke toota ja neid kasutada uue jäätmeloa või registreeringu taotlemisel alates 17.09.2020. Kuigi Keskkonnaamet võimaldas meil jäätmeplokke toota ja kasutada nn üksikloa alusel, siis selline olukord ei pakkunud piisavat kindlust ei taristuprojekteerijatele ega meile ettevõtjatena,“ selgitas Wastedirect OÜ juhatuse liige Martin Linnupõld.
„Nelja aasta ja kahe kuuga, vahepeal kohtumenetlust läbides, jõudsime keskkonnaloa muutmiseni. Kusjuures vaidlus ei käinud mitte keskkonnanõuete vaid rehviplokkide, kui toote võimaliku nõudluse üle,“ lisas Linnupõld.
Muudetud keskkonnaloaga on lubatud plokkide aastane tootmismaht 25 000 tonni rehviplokke.
Jäätmeseaduse kohaselt lakkavad jäätmed olemast jäätmed, kui need on läbinud taaskasutamistoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtt, asja(toodet) kasutatakse tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil, sel on turg või nõudlus. Asi peab vastama konkreetseks otstarbeks ettenähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja tootestandarditele ning asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti arvamuse kohaselt on tootevastavus tõendatud.
Kui tooteks tunnistamisega kaasneb nõudluse selge kasv on ettevõttel võimalik taotleda jäätmeloa muutmist ja koguse suurendamist. Keskkonnaloaga on kehtestatud, et toodetud toode tuleb turustada kolme aasta jooksul.
„Rehviplokid on olnud meile kui tootjavastutusorganisatsioonile üheks heaks taaskasutusvõimaluseks. Wastedirectile väljastatud keskkonnaluba suurendab meie kindlustunnet veelgi,“ lausus MTÜ Rehviringluse juhatuse liige Einar Teesalu.
Rehviplokkidel lai kasutusvaldkond
Rehviplokke on edukalt kasutatud väga erinevates oludes nii tee liiki, koormusi kui keskkonnatingimusi silmas pidades. Erinevate riikide kasutuskogemuste põhjal nähtub, et rehviplokkide (või laiemalt vanarehvide) kasutusele ei ole seatud kuigivõrd piiranguid eeldusel, et nende kasutus on projektlahenduse osa, näiteks: Suurbritannias Bedfordi lähistel asuva 2+2 maantee A421 rajamisel kasutati rehviplokke nõrgale savipinnasele rajatava muldkeha koosseisus.
Eestis on rehviplokke kasutatud Läpi-Ojaküla tee rekonstrueerimisel ja tee kannab kaitseväe rasketehnikat. Lisaks on Rehviplokke kasutatud erinevate kaitserajatiste ja lasketiirude rajamisel.
Rehviplokkide kasutamise eeliseks on selle kergus, mis võrreldes näiteks tihendatud liivaga on kolm korda kergem ja võimaldab rajada teid ja muid rajatisi väiksema kandevõimega pinnastele. Lisaks on rehviplokid oma omadustelt väga kiire vee läbilaskevõimega (sarnane kruusale), mis annab neile olulise eelise teede ehituses.
Vesi pääseb pindamata teede puhul kiiresti läbi rehviploki nii pealt kui risti, mille tulemusel kuivab tee kiiremini ja väheneb risk (kui tee truubid on ummistunud), et ühel pool teed mets kuivab ja teisel pool teed on mets üle ujutatud.
Oluline on märkida, et tänu rehviplokkide kergusele, aga mahu omaduste säilimisele, väheneb objektile ehitusmaterjali veetavate veokite kogus tee ehitustel võrreldes traditsiooniliste ehitusmaterjalidele kolm korda. Kolm korda väheneb ka karjääridest kaevandatavate materjalide kasutamise kogus samal teelõigul.
Rehviplokkide tootmise jalajälg on üle 10 korra väiksem rehvihakke pürolüüsist.